Search This Blog

Sunday, February 27, 2011

Veebruar hakkab läbi saama

Nädalavahetus möödus koduselt. Suur laps tuli koju, ainult nädalaks, aga asi seegi. Järgmine tulemine ilmselt alles juuni alguses. Käisid siis õde venda uisutamas ja võrkpalli vaatamas. Poisil oli sel nädalavahetusel meeldiv võimalus esimest korda elus päris tööd teha. Oli võrkpallimängudel pallipoisiks ja väga vaimustuses ise.
Minu nädalalõpp oli kodune, muude toimetuste kõrvalt kudusin ühed sokid, ei teagi veel, kellele just. Pildid siis need valged. Pruunid leidsin koristades, need on valminud aasta alguses ja siis lõngakorvi unustatud. Lõpetasin nüüd needki ära, panin otsad kinni ja jäävad omanikku ootama. Eile õhtul said ka järgmised sokisilmad varrastele loodud. Las need sokid olla, vahel on hea, kui kiiresti kingitust vaja.
Täna hommikul kalendrisse vaadates saabus tõdemus, et homme on juba märts. Kevad ei saa enam kaugel olla!

Monday, February 21, 2011

Mütsilugu

Kõik sai alguse sellest, et näitasin lapsele ühe poisi mütsi pilti. Tema sattus sellest vaimustusse ja tahtis endale ka tutikat. Mis siis muud, kui vaja kududa. Lapse nõudmisel sai valitud värvid, ise oleksin eelistanud hoopis teisi, aga ega see minu müts ei ole. Alguses oli soov, et müts peab saama riidest voodri, aga hiljem soovid muutusid ja mütsil on alumine äär nüüd kahekordselt kootud ja kõrvade ümber on siis topeltkude. Tuti tegemine oli minu jaoks tõeline katsumus, aga valmis ta sai. Poiss ise väga õnnelik ja täna hommikul läks ta sellega kooli.

Sunday, February 20, 2011

Kokkamine

Eile oli pojal isu kokata, lasin tal siis kana maitsestada ja ahju panna. See tuli päris hästi välja, kahjuks ei jõudnud pilti teha.
Õhtul oli lapsel mõte,et teeks kooki. Otsis on poiste kokaraamatu välja ja siis pidi issi poodi minema. Toodi sealt siis head ja paremat ja valmiski kook. Kokkamine õnnestus ja poiss pesi ise ja ilma sundimata pärast nõudki ära ning koristas köögi.
Täna on lapsel nimepäev, eks näeb, mis teeme.
Koogi pilt siis ka teile siin vaatamiseks.

Sunday, February 13, 2011

Imeline päev

Täna oli imeline ilm ja me otsustasime uisutama minna. Minu suureks imestuseks ei olnud uisutajaid just palju. Meie linna ainsal liuväljal on jää nii nagu ta on, aga uisutada ju saab.

Enne uisutamist meenus, et homme on sõbrapäev ja üritasin teha trühvleid, välja tulid nagu käkid, aga maitse on hea.

Nädala alguses otsustasin teha ise leiva juuretise, täna siis küpsetasin leiba ja see tuli tõesti hea, enne veel, kui pildistamiseni jõudsin, oli pool otsas.

Andestust vähese teksti eest, vaadake pilte, mina lähen ja söön leiba.

Saturday, February 12, 2011

Talvine

Väljas on talve uus tulemine. Kudumisilm. Ma ei ole näidanud veel selle aasta alguses kootud sokke, neil ei ole veel omanikku. Pojale hakkasin tema soovil mütsi kuduma, värvid on ta enda valitud ja kuivõrd mütsi sisse sooviti riidest voodrit, siis valisime peene lõnga ja vardad ka peenikesed, vaevlen nüüd sellega..Aga pikk jutt.... jutt, pildid on teie ees.

Monday, February 7, 2011

Vihmane

Hommikul ärgates vaatasin välja ja oli veendunud, et tänane suusapäev koolis küll toimuma ei saa. Paduvihm ja tugev tuul välistasid minu meelest selle täiesti. Lapsel on suusad küll koolis, aga suusariideid ma talle kaasa ei andnudki. Praegu helistas poeg ja teatas, et kell 12 hakkavad nad aja peale suusatama ja tal on neid riideid siiski vaja. Ega siis ei jäägi muud üle, kui tuleb koju sõita ja riided tuua. Ma ei mõista, kes neid asju küll niimoodi korraldab ja miks. Kas siis on tõesti nii oluline, et saaks linnukese kirja? Ma ei hakka rääkima sellest, mis jäätunud suusarada suuskadega teeb, aga mõne nõrgema lapse puhul on sellise ilmaga haigeks jäämine enam kui kindel.
Ma väga paluks kainet mõistust, kallid pedagoogid!

Tuesday, February 1, 2011

Mina ja Emmeliine

Eilne tööpäev venis tavapärasest pikemaks ja arvatavasti juhtub täna samamoodi. Mul ei ole töö vastu midagi ja pikad tööpäevad elan ka üle, kui seda nohust olemist ei oleks. Täna hommikul ärgates oli patune tunne, et kohe tahakski natuke kodus haige olla. No mitte just väga haige, aga nii 37 ja natuke palavikku, et saaks rahuliku südamega teki all olla ja kannatajat mängida. Oma osa andis ka see, et poeg loeb just Kunksmoori ja Emmeliine teadupärast nautis vägagi haige olemist.
Palavikku polnud kuskilt võtta ja tööpäev on alanud.