Märts

Ootamatult on saabunud märtsikuu, väljas on tunda kevadet.
Meil on kodus vesi külmunud ja elame nii kummaliselt, vee toome siis poest või heade tuttavate juurest, sellega ajame hädapärased toimetused ära. Isegi nõud saavad pestud. Pesemas käime külas ja ikka tõuseb käsi veekraani avama kuigi peaks ju teadma, et sealt midagi ei tule. Tegu minu enda rumalusega, veekraan, mis muidu tilkuma oli jäetud, sai minu poolt usinalt kinni pandud ja nii ta läks.
Nädal aega on lubamatult lühike aeg, kui see nädal on just see, mis lapsel kodus olemiseks. Juba homme pean oma suurele lapsele lehvitama. Ülehomne Tallinn-Riia-Pariis lennuk viib ta jälle ära. Seoses sellega, et elame siin mere taga ja lennuk stardib pühapäeva varahommikul, pean ta juba homme ära saatma. Siis ei jää muud üle, kui oodata suve. Mai lõpp toob ta jälle koju ja siis juba kolmeks suvekuuks. Esimese kursuse lõpp ei ole enam mägede taga.
Kevad on tööl käimiseks raske aeg, eriti siis, kui juba saab aias toimetada, sinnani läheb veel aega, aga seemnepoest on juba igasugused põnevad pakikesed koju toodud ja näpud sügelevad.