Search This Blog

Thursday, November 1, 2012

november on käes

Olen olnud laisk ja lohakas ja ootamatult on saabunud november. Meenutaks siis natuke oktoobrit, millesse mahtus halba ja head.
Kõigepealt siis see, et 13. oktoobril lahkus meie kiisu. Tont rõõmustas meid 10 pikka ja vahvat aastat. Nüüd siis oli aeg minna Kassiopeiale ja vaadata meid sealt ülevalt. Ta läks nii nagu ta elaski, leebelt ja kannatlikult, alati meist hoolides ja armastades, aga sellest kõigest ei jaksa ma hetkel kirjutada.....ehk kunagi hiljem.
Koolivaheajal käisime Hardiga Taanis Kädil külas. Reis oli vahva ja isegi Taani kuuldavasti väga vilets ilm otsustas meid soosida. Kõige olulisem oli muidugi ära vaadata see kuulus Tivoli, mis avati Halloweeni puhul, muidu on sügisel ja talvel suletud. Asi oli vaatamist väärt, hingmattev möll ja palju põnevat. Mida veel tahta. Hardi ja Adrien nautisid erinevaid atraktsioone ja meie Kädiga jalutasime ringi.




Ühel päeval käisime Louisiana muuseumis, seal oleks võinud isegi pikemalt olla, aga meie nõrgim lüli oli halvas tujus ja seega jäi päev Louisianas poolikuks.

Kopenhagenis pidasime ka Kädi sünnipäeva ära, Hüatsindid ja õhtusöök. Alles ta oli pisike, nüüd juba 23 aastat....
Koju jõudes ootas meid tuuline ja külm Tallinn, hirmus tahtmine oli ots ümber keerata ja tagasi minna.
Noh ja siis tuli esimene lumi.
Eile oli sünnipäev Hardil. Juba 12, uskumatu!
Nii see oktoober siis möödus. Käsitööd olen ka teinud, aga sellest pole pilte. Tütre torusall ja Adrieni müts jäid Taani, muud pildid ehk kunagi saan tehtud ka. Hetkel juba jõulukinkide lainel.
Kogu pika jutu lõpetuseks pean tõdema, et mul on maailma parimad lapsed!